Grillimine ja terviseriskid

Suvi on grillimise aeg. Kuid ettevaatust söestunud toiduga! Grillimisel võivad tekkida mitmesugused keemilised ühendid, mis võivad esile kutsuda kudede kahjustusi jämesooles.

Põhjust liigseks muretsemiseks aga pole - saate neid riske kergesti vältida ja grillihooaega nautida.

Liha, lihatoodete ja kala kokkupuude kõrge kuumusega - kas grillil või pannil - käivitab mitmesuguseid keemilisi reaktsioone. Seejuures võivad moodustuda heterotsüklilised aromaatsed amiinid (nt PhIP) või polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH, nt bensapüreen). Mõlemad kuuluvad kahte kantserogeenide rühma, mis tekivad põlemisportsesside käigus.

Ained tekivad toidu kõrbemisel või siis, kui söed pole korralikult hõõguma hakanud, sobimatute materjalide nagu paberi või koonuste kasutamisel ning eriti siis, kui söe sisse tilgub rasv, marinaad või lihamahl. Lühidalt: kui grillist tuleb liigselt suitsu.

Ka naabrid võivad eelistada vähemsuitsuseid õhtuid :).

Soola- või suitsuliha (nt sink, peekon, vormiroad, viinerid) ei tohi kunagi grillida, kuna kõrge temperatuur võib taas soodustada kantserogeensete nitrosoamiinide teket. Lihas leiduvad säilitusained E249 ja E250 muutuvad grilli kuumuses nitrosamiinideks, mis võivad suurendada vähiriski.

Pidage neid reegleid meeles ja soovime teile tõeliselt mõnusat grillihooaega!